Anete Puusta I HK
Nagu kõik Viljandi Gümnaasiumi õpilased ning õpetajad/töötajad teavad, asuvad meie koolis üldkasutatavate prügikorvide asemel suured jäätmekonteinerid, millesse saab eraldi sorteerida pakendid, paberid, bio- ning olmejäätmed. Nagu kogemus aga on näidanud, ei pööra igaüks, kel prügikasti juurde asja, sellele alati tähelepanu ning banaanikoor maandub lõpuks ikkagi näiteks hoopis paberiprahile mõeldud kohas. Sellepärast võtsime asjaks uuesti kord kõik puust ja punaseks ette teha ning uurida, kuidas see jäätmete sorteerimine tegelikult ikkagi käib!
Miks on üldse vaja oma jäätmeid sorteerida?
Kuna prügi tekib reeglina palju, tähendab see, et inimeste tarbimine on suur ning olemasolevaid loodusressursse raisatakse ohtralt. Kõige uue tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid ressursse kokku hoida.
Toimiva jäätmekäitluse tulemusena satub keskkonda ka vähem tervisele ohtlikke aineid, samuti hoiab see looduse prügist puhtamana. Just sellel põhjusel on viimasel ajal jäätmete sorteerimine inimeste seas ka järjest populaarsemaks muutunud ning keskkonna puhtuse väärtustamine oluliselt kasvanud. Olgu põhjus milline tahes, igatahes on oma jäätmete sorteerimine vajalik ning ehk ka möödapääsmatu tegevus.
Pakendid
Pakend on kile-, plast-, papp- või ükskõik missugune pakend toote ümber. Sinna alla kuuluvad näiteks ka kartongpakendid (piima-, mahla- ja jogurtipakendid), metallist konservikarbid ja purgid, klaaspurgid ja kilekotid. Pakendite sorteerimise juures on aga tähtsaim reegel, et pakendikonteinerisse heidetud pakendid oleksid tühjad ja puhtad. Seda sellepärast, et puhastel pakenditel on kordades suurem võimalus saada taaskasutatud. Määrdunud pakendid lähevad üldjuhul põletamisele, kuid puhtaid kasutatakse toorainena uute asjade valmistamisel.
Paber ja papp
Paber ja papp on puidutöötlemisest tekkinud jäätmed, mida saab kuni 8 korda ümber töödelda. Paberi – ja papikonteinerisse võib viia puhast ja kuiva paberit (ajakirjad ja -lehed, reklaamid, pappkaanteta raamatud), puhast ja kuiva pappi, raamatute kiletamata kaasi, kartongi ja pruuni paberit. Paberi- ja papikonteinerisse ei tohiks visata aga pehmet paberit (salvrätikud, majapidamis- või tualettpaber), kuna see on puidu viimane elutsükkel ning seda ei saa enam ümber töödelda.
Üheks levinud veaks on, et paberikonteinerisse heidetakse näiteks kommipaberid. Need aga sinna ei sobi, kuna vaatamata eksitavale nimele, ei ole kommipaber tegelikult tehtud paberist ning tema koht on hoopis pakendikonteineris.
Biojäätmed
Biojäätmeid võib pidada ehk kõige arusaadavamaks jäätmeliigiks. Biojäätmete kasti sobib kõik, mis loomulikul teel looduses ise laguneb, näiteks igasugused toidujäägid (ka koored), määrdunud papp ja paber (puhas papp ja paber pane ikka nendele mõeldud kasti), närtsinud lilled koos mullaga ning ka kasutatud majapidamispaber ning salvrätid.
Segaolmejäätmed
Segaolmejäätmete hulka pane oma prügi alles siis, kui kõik eelnevad kastid on läbi kaalutud, kuid antud jääde ühegi ülalnimetatu hulka ei sobi. Olmejääde on jääde, mis kuidagi enam sorteeritavate jäätmete alla ei liigitu, ning seega jääb järele pärast teiste jäätmete sorteerimist. Nii võib avastada, et ega neid olmejäätmeid tegelikult eriti ei tekigi, kui kõik õigesti sorteerida.
Sellega saigi neli peamist jäätmeliiki üle korratud ning nende õige sorteerimine meelde tuletatud. Kellele see abistav juhend veel endiselt segaseks jäi, võib meeles pidada hoopis toda lihtsat reeglit: Mida vähem tarbin ja omale igasugu asju ostan, seda vähem pean muretsema ka tekkiva prügi sorteerimise pärast, kuna prahti, mida sorteerida, pole! Edukat sorteerimist!
Kasutatud materjalid:
https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4%C3%A4tmete_sorteerimine
https://www.ekovir.ee/et/content/prugi-sorteerimise-juhend
https://www.envir.ee/et/jaatmete-sortimine
https://www.ragnsells.ee/wp-content/uploads/2015/05/vanapaber-jne.pdf
Inter Nos / meie vahel 