Categories
Koolielu

Emakeelenädal ja emakeelepäev

Emma-Elenor Peta  I VÕ

Olgugi, et oleme sunnitud õppima distantsilt ning pidama emakeelepäeva perekeskis, pakkusid Viljandi Gümnaasiumi eesti keele õpetajad meile emakeelenädala raames tegutsemist ja nuputamist nii ühiselt kui iseseisvalt, nii loominguliselt kui harivalt, ja seda ilma ühegi kontaktita.

Emakeelenädalat ja emakeelepäeva tähistatakse Kristjan Jaak Petersoni auks juba aastast 1996 tema sünnikuupäeval, 14. märtsil. Miks on see mees tähtis nii Eesti, eesti keele kui ka eesti kirjanduse jaoks ja miks tähistatakse emakeelepäeva just tema sünnikuupäeval? 

Kristjan Jaak Peterson sündis Riias, Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana aastal 1801. Haridusteed alustas ta Riia kubermangugümnaasiumis ning õpinguid jätkas Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas, kus ta omandas eestlasele tavatult hea hariduse, järgnesid õpingud kiriku- ja kreiskoolis. Ta oli eesotsas Pärnu pastori Johann Heinrich Rosenplänteriga seadnud esmaseks eesmärgiks eesti keele arendamise ja rahvusliku kirjanduse loomise. Kristjan Jaak Petersoni peetakse eestlaste rahvuskirjanduse loojaks, kuigi oma eluajal teda ei tunnustatud ega tuntud. Tema luuleloomingust on säilinud 21 eestikeelset luuletust. Lihtsama värsikoega pastoraalides leidub eesti rahvalaulu motiive ning vormivõtteid. Ennast nimetas ta maarahva laulikuks. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas näiteks kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt. Aastal 1822 suri ta vaid 21-aastaselt tuberkuloosi. Kristjan Jaak Peterson tegi võimalikuks eesti kirjakultuuri loomise ning oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke, uskudes, et ka eesti keel sobib kirjanduskeeleks.

Emakeelenädalat on tähistatud koolis iga-aastaselt. Tähistamiseks pakutakse õpilastele võimalust lahendada emakeele ja kirjandusega seonduvaid ülesandeid nii individuaalselt kui rühmadevaheliselt. Samuti toimub õigekirjakonkurss. Sellel aastal oli vaja aga kogu emakeelenädalal kolida üle veebi, mille korraldamisega said eesti keele õpetajad valatult hakkama. Õigekirjakonkurss toimus Classtime’i keskkonnas igale rühmale eraldi, tunniplaani alusel. Esmaspäevast neljapäevani oli võimalik lahendada päevaülesandeid, milleks võis olla nii ristsõna, kõnekäändude otsimine kui ka mõni hoopis omamoodi ülesanne. Samuti sai iga päev lähendada kuulamisülesannet väliskirjandusest. Neljapäeval toimus Kahooti mälumäng, mis pälvis suurt osavõttu ning reedel korjati omaloomingut teemal  “Paar palwid VG ärksamaile poegadele ja tütardele”. Samuti lõid õpilased meediapädevuse nädala konkursi “Mind õnge ei võta” raames valepilte ja -uudiseid. Eesmärgiks on tähelepanu juhtida valeinformatsiooni äratundmise nippidele ning kasutada esitatud töid õppematerjalidena kõigile huvilistele. Valiku valeuudiseid ja -pilte leiab artikli lõpust. 

Emakeelepäeva raames saab osaleda ka Vikerraadio e-etteütluses, mis on aset leidnud juba aastast 2008. Algselt ühekordse projektina mõeldud ettevõtmisest on saanud üks emakeelepäeva olulisemaid sündmusi, mida tõsteti esile ka 2018. aasta keeleteo valimisel. Etteütlus loetakse ette Vikerraadios ning see tuleb sisestada Vikerraadio kodulehel e-etteütluse aknasse. Tänavune e-etteütlus toimub 15. märtsil kell 10.25 ning võitjad kuulutatakse välja 14.05 algavas saates, kus selgitatakse üksipulgi lahti ka tekst. 

Rohket osavõttu ja ilusat emakeelepäeva!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s