Categories
Loome Laupäev

Jäine luule

See jäine hingus taaskord vallanud on maa
Raagus oksad puul ja lumemarjad ka 
Hinges puhumas on vaid karge tuul
Peaks ju olema seal hoopis jõulurõõm sel kuul
Tibatilluke lumelaik taamal asfalti peal
Nii kohatu ja üksik näib see seal
On kadunud lapsepõlve süütus ja rõõm 
Nüüd kustuma hakkab mu hingelõõm

-Sulesangar
MA EI MÄLETA AEGU, MIL OLIN TÄIS ÕNNE
MA TUNNEN VAID VALU JA VAJUN TAAS
UNNE
SURM, PALUN TUNNE MIND ÄRA
“TULE, SURM, VII MIND SIIT ÄRA!”
ÜTLEB MU PILGU MONOTOONNE,
HÄÄLETU HÜÜD,
MIDA KEEGI IIAL EI KUULE

-Potilill

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s