Categories
Küsitlus

Abielu ja suured otsused

Nora Viikmaa II HK

“Raske on teiste inimeste eest otsustada,” tõdeb üks meelsusküsitlusele vastanud Viljandi gümnaasiumi noor. Kuid tuleval kevadel just midagi sellist meid ees ootabki: 2021. aasta aprillis on Eesti riigi valitsusel kavas korraldada rahvaküsitlus “Kas abielu on vaid naise ja mehe vaheline liit?”. Juba kooseluseaduse aegadest on olnud LGBT+ teemad üheks tuliseimaks debatimaterjaliks ning nagu näha, pole kuue aasta jooksul õige vastuseni jõutud – vaieldakse siiani ja vihasemalt kui kunagi varem. Kuid olles ise poliitikahuvilisest kooliõpilane, olen pannud tähele, kuidas mingil veidral moel jõuavad paljud vestlused ka kooli ning vahetundides ikka ja jälle abielureferendumini. Ja et vältida naiivset üldistust, otsustasime InterNosi toimetusega korraldada oma rahvaküsitluse: mida arvab koolipere abielust ja referendumist? Head lugejad, tulemused on teie ees!

Küsimustik saadeti kogu koolile 2. novembril kell 21:53 ning esimese poole tunni jooksul oli laekunud juba üle viiekümne vastuse. Küsitlus läks lukku 4. novembri pärastlõunal ja vastanuid oli kokku 260 kellest 28 õpetajad. Viljandi gümnaasium on oma kuvandilt üsnagi liberaalsete väärtustega õppeasutus, mis võib tähendada seda, et konservatiivsemad arvamused jäävad tihtipeale vähemusse jäämise hirmus avaldamata. Teada tuntud tõde on, et ausaimad vastused saab, kui anda inimestele võimalus jääda anonüümseks, nii me ka tegime. Õnneks jäid (peaaegu) kõik vastused viisakaks, aga eks sellest hiljem.

Kas referendum on vajalik?

Kuigi peale jäi jaatav vastus, siis oli see üsna napp võit – 53,1% vastanutest pidas rahvaküsitlust vajalikuks, 46,9% mitte. Põhjusteks näiteks liberaalsete vaadetega noorte võimalus oma meelsust näidata, kui ka lootus, et abieluvõrdsuse toetajaid tuleb kokku piisavalt palju, et perekonnaseaduse muutmise hammasrattad käima lükata. Õpilaste seas olid pooldavad hääled veidi suuremas enamuses (58,6%), kuid õpetajad peavad referendumit pigem ebavajalikuks (“jah” vastas vaid 7,1%). Üks õpetajatest pidas referendumi korraldamist lausa jälestusväärseks, sest see “annab LGBT kogukonnale selgelt teada, et ühiskond ei pea neid võrdseteks. Vahet pole, mis on tulemus.” Samuti peetakse koroonakriisi järgset võlga arvesse võttes 1,8 miljoni kulutamist rahvaküsitlusele ebaeetiliseks.

Üldiselt on tahe otsustada ja hääletuses kaasa lüüa suur: hääletama läheks 77,3% (õpilastest 80,2% ja õpetajatest 53,6%), kuid 24,6% vastanutest (64 inimest) peaks kevadist valimist ilmselt kadedalt pealt vaatama – just nii palju on noori, kes läheksid hääletama kuid pole selleks ajaks veel täisealised. Ning vastanutest, kes saavad minna hääletama (167), kavatseb sellest kõrvale hoida 18%. Abieluvõrdsuse toetajate seas on tahe minna hääletama kõvasti suurem kui traditsioonilise abielu toetajate hulgas. Teiste seas on aga ka vastused, kus vastanu peab referendumit vajalikuks kuid ise hääletama ei läheks, aga neid on kõigi vastanute seas vaid viis protsenti.

“Kas abielu on mehe ja naise vaheline liit?”

Ja nii nagu mujalgi, lähevad arvamused lahku ka küsitluse tähtsaima punkti juures, kuid abieluvõrdsuse toetajad on vastanute seas selges enamuses. Oleme kõik inimesed ning inimesena teen ka mina kui küsitluse koostaja vigu – pole ime, et valitsus nuputab juba pikemat aega, kuidas sõnastada referendumi küsimust – ja astusin sõnaseadmisega kujundlikult öeldes pange. Niisiis ei saa protsente päris tõe pähe võtta (kuid kui küsimus oleks algusest peale olnud korrektselt sõnastatud, oleks abieluvõrdsuse toetajate protsent tõenäoliselt sama või kõrgemgi). Eeldades, et kõik said ühtmoodi aru ja ei pidanud seda seaduse tundmise kontrollküsimuseks, peab traditsioonilist abielu ainuõigeks veidi alla kolmandiku vastanutest (29,5%). Õpilaste seas on see protsent veidi väiksem (27%) ja õpetajate hulgas on arvamused täpselt pooleks. Ning kui jätta sõelale vaid need, kes saavad ja ka kavatsevad minna hääletama, jääb tulemus üsna samaks (26,3%).

Kuigi võiks ekslikult arvata, et kõik noored on ühtviisi liberaalsete väärtustega, siis nii see päris ei ole. Kuna õpetajate protsent küsitluses osalenute seas oli suhteliselt väike (10,8%), moodustavad konservatiivsemal seisukohal olijatest suure osa just noored. Oma seisukoha põhjenduseks tuuakse enamasti kristlikke tavasid ja piiblit ning teiste seas on ka üks vulgaarne arvamusavaldus, mille avaldamist peab InterNosi toimetus sobimatuks.

Kuid nagu küsitlusest võib järeldada, suhtutakse Viljandi gümnaasiumis seksuaalvähemustesse üldiselt hästi ja suur osa küsitlusel osalenutest on arvamusel, et enamus ei tohiks vähemuste õiguste üle otsustada ning Eestis peaks olema seadustatud abieluvõrdsus. Kas oled sama meelt?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s