Categories
Koolielu

Uus õpetaja Marie Johanna Univer

Chrislin Metsanurm II SO

Sellest sügisest on meie kooliperega teiste hulgas liitunud ka uus geograafia õpetaja Marie Johanna Univer. See intervjuu on esimene Inter Nosi käesoleva õppeaasta uute õpetajate intervjuude sarjast.

Kuidas te kirjeldaksite ennast kui isiksust (tugevused/nõrkused, meeldivad/ ebameeldivad tegevused)?

Olen suhteliselt laisk inimene, kelle motoks on „Work smart, not hard“ ehk eestikeeli „Ära rassi, tööta targalt“. Mul on peas kogu aeg väga palju ideid, mida ma 99% ulatuses kunagi ellu ei vii. Samuti ei ole, erinevalt gümnaasiumi ja ülikooli algusaastatest, enam tähtajad minu jaoks üliolulised – küll see kiire ühel hetkel mööda läheb. See aga ei tähenda, et minus poleks vastutustunnet – on küll! Minust on lihtsalt aastate jooksul saanud viitleja (ingl procrastinator), kes suudab pingesituatsioonis 52 tundi järjest ärkvel olla ja oma lõputööd kirjutada. Seda viimast ei soovita siiski kellelegi. Ühest korrast piisas.

Meeldivateks tegevusteks on suurepärased viitlemise vormid nagu lugemine ja Netflixist sarjade vaatamine. Samuti vajan reisimist nii Eestis kui välismaal ja värsket (mägi)õhku.

Milline laps olite väiksena? (kirjeldage enda lapsepõlve ja huvialasid) Kas tundsite huvi juba siis teiste õpetamise vastu?

Lapsena tahtsin saada hoopis kosmonaudiks. Samuti hakkasin 11-aastaselt ootama oma Sigatüüka kirja. Siiamaani ootan. Kuigi noorem õde ja vend olid käepärast, ei kippunud ma väga kooli mängima. Mis sa ikka sellest mängid, kui niigi peab seal käima. Mulle meeldis laulda ja tantsida, samuti käisin esimesest klassist alates muusikakoolis, ning sellest inspireerituna mõtlesin aeg-ajalt välja loomingulised kavad, millega siis õe-vennaga vanematele (või külalistele) esineda. Võib-olla on siis sellest esinemisvajadusest kasvanud välja soov klassi kui publiku ees seista.

Kuidas kirjeldaksite gümnaasiumi aega? Milline teismeline olite? (motivatsioon, meeldivad õppeained, hinded)

Julgen väita, et olin tujude ja temperamendi poolest suhteliselt igav teismeline – ei olnud selline rebel, küll aga korraldasin ja sahmisin pidevalt ringi. Isegi imestan, et gümnaasiumis viitsisin nii palju ette võtta. Näiteks panin esimese koolidevahelise ümber järve teatejooksu jaoks kokku oma võistkonna. Paremad sportlased olid ilmselgelt juba ametlikus kooli esindusvõistkonnas, kuid ajasin sõpradele oma joru edasi, et peame ka oma võistkonna välja panema. Koosnes see küll sõna otseses mõttes haigetest ja vigastest (üks noormees oli just põlveoperatsioonilt tulnud), aga keegi pidi ju viimaseks ka jääma. Lõbus oli sellegipoolest.

Gümnaasium oli minu jaoks suhteliselt lihtne ja motivatsioonipuudust ei olnud. Hinded olid lausa nii normaalsed, et sain lõpuks hõbemedali. Õppeainetest meeldisid bioloogia, geograafia, kirjandus ja keeled. Loodusklassi saigi seetõttu mindud, et mõtlesin arstiks saada. Kolmandal aastal sai selgeks, et ma tegelikult väga õppida ja pingutada ei viitsi ning siis tuli arstiteaduskonna asemel midagi muud välja mõelda.

Mis hariduse omandasite ülikoolis? Mis ülikoolis õppisite, ning miks selline valik?

Bakalaureuse lõpetasin Tartu Ülikoolis geograafia erialal ning nüüd õpin magistris gümnaasiumi loodusainete õpetajaks. Geograafia valisin välistamismeetodiga. Kuna sain ülikoolist kutse ja seega kõikidele erialadele (v.a. arstiteaduskond) 100-punktiga sisse, otsustasin minna loodusteaduste valdkonda. Sõelale jäid bioloogia, geoloogia ja geograafia. Geograafia sümpatiseeris suviste välipraktikumide ja väga laia teemadevaliku poolest ning boonusena oli seal minimaalselt keemiat ja füüsikat. Kuna geograafe on suhteliselt vähe, siis on nad väga ühtehoidvad ja põhimõtteliselt üks suur pere. Sellega oli minu valik tehtud. Õpingute kolmanda aasta veetsin välismaal, mil õppisin Budapesti ja Praha ülikoolis. Samuti reisisin eelmine aasta kuu aega Marimaal, Tatarstanis ja Kaukaasias.

Haridusteaduste magister oli juba strateegiline valik. Kuigi veidi kahju oli geograafia teaduskonnast lahkuda, ja ma isegi korraks mõtlesin loodusgeograafiat magistrisse õppima minna, siis riikliku rahastuse vähesuse tõttu sellel Eestis hetkel väga perspektiivi pole. Samuti pole geoinformaatika ja inimgeograafia mulle nii meeletult südamelähedased, et oleksin tulevasel töökohal valmis 8 tundi järjest arvuti taga istuma.

Miks soovisite just õpetajaks saada ja just geograafiaõpetajaks?

Esiteks on mul meeletu kirg oma eriala vastu, mida tahan jagada. Teiseks meeldib mulle esineda ning kus mujal seda esinemisvajadust rahuldada kui mitte koolis. Esimesed katsetused geograafiat õpetada tegin ülikoolis projektiga „Lahe geograafiatund“, millega käisin sügiseti koolides üle Eesti teematunde andmas. Selle käigus avastasin, et kui ma suudan 5. klassile 90 minutit järjest gümnaasiumi materjali anda ja seda veel geoinformaatika praktikumi vormis, siis on mul jaksu geograafiat õpetada ka päriselt ja päris tööna. Õpetajal on suvevaheaeg ka päris pikk.

Miks soovisite just Viljandi gümnaasiumi tulla õpetajaks?

Viljandi Gümnaasiumisse kutsus mind tegelikult direktor Ülle Matsin. Ja ega ma kuhugi mujale minna ei tahakski. Peaaegu kõik minu tänased kolleegid olid ka minu gümnaasiumiõpingute ajal siin õpetajad ja seetõttu on keskkond mulle juba lähedane. Samuti on siin mõnus vabadus oma ainet anda just endale sobival viisil ning õpilased on tulnud suhteliselt teadlikult kooli justnimelt õppima ja silmaringi avardama.

Marie Johanna Univer VG õpilasena koolitrepil. (Pilt: Sakala)

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s