Categories
Intriig Keskkonna Kolmapäev Omalooming

Mis saab homme?

Karl Kristofer Alp  I SO

Head kuulajad!

Eneselegi märkamatult oleme viimaste aastakümnetega teinud läbi suure arenguhüppe. See oli kõigest vähem kui 30 aastat tagasi, kui meie vanemad ja vanavanemad seisid sabades, et osta ENEt – entsüklopeediat, mis oli tolle aja inimese Google. Sealt nad ammutasid kõik omad teadmised ja tarkused, olenemata sellest, et ENE ei vastanud küsimustele, nagu „Kuidas saada rikkaks?“ või „Kuidas pääseda puhtalt mõrvast?“. Seda viimast küsitakse Google’ilt keskmiselt miljon korda kuus. Alles kümme-viisteist aastat tagasi kandsime kaasas väikesi märkmikke, koos sõprade telefoninumbrite ja aadressidega. Nüüd on aga iseenesest mõistetav, kui seadeldis teab juba enne meid, kellega me suhelda tahame. Kreutzwaldi unistus targast mehest taskus on lõpuks täide viidud ning meil kõigil on ligipääs teadmisetele kogu maailmast. Siinkohal võikski öelda „Tehtud, Maailm on nüüd valmis!“, aga inimese loomus on juba kord selline, et kui ta on hoo sisse saanud, ei takista teda miski. Tehnoloogiahiidudel on seatud uued sihid, kõrgemad ambitsioonid anda tehnikaseadmetele uusi oskusi, teadmisi ja võimeid. Aga kas see võib ühel hetkel inimkonnale saatuslikuks saada? Mis saab homme, ülehomme?!

2019. aasta juulis tuli Tesla tegevjuht Elon Musk välja teatega, et tema on arendamas seadet, mille abil saab aju ühendada arvutiga. See tähendaks seda, et inimesele saaks virtuaalselt edastada ajju informatsiooni ning sama lihtsalt saaks seda sealt kätte. Ning seda kiiremini kui rääkides või kirjutades. Tegelikult annab see aga uue võimaluse kuidas manipuleerida inimese aju ja eelkõige teadvusega.  Kas see võib tähendada, et tulevikus leiame tehnikapoodide ostusabadest lapsevanemad, kes soovivad oma lastele õppekavajärgseid tarkvarauuendusi osta?

Autotöösturid ja tarkvaraarendajad nii siin kui ka võõrsil pingutavad päevast päeva, et saada lahti inimesest autorooli taga ettekäändel, et vähendada ohutegureid inimese näol. Kas see võib tähendada, et tulevikus võib inimkonna likvideerida mõni robotrass, kuna bioloogiliste ja tundeliste olenditena oleme potentsiaalseks ohuks meie planeedile? Kuigi see kõlab äärmiselt ulmeliselt võime me olla niinimetatud robotrassile palju lähemal kui arvata oskame. Kui leiutati järjekordne inimese tundeid, miimikat ja kõnet matkiv robot, tõstatas ajakiri Journal of Futures Studies 2017. aastal küsimuse, kas robotitel peaksid olema inimõigused? Kas inimene tohib omavoliliselt säärast robotit välja lülitada? Mäletame ajaloost, et veel 200 tagasi suhtuti ka meisse kui robotitesse. Seda tõestab 1739. aastal kirja pandud Roseni deklaratsioon, kus Liivimaa maanõunik teatab oma kirjas keisrinna Annale, et siinsetel aadlikel on õigus kohelda oma talupoegi täpselt nii nagu heaks arvavad. See sünge ajastu leidis oma lõpu 1819. aastal pärisorjusest  vabastamisega, mis andis aga meile tõuke rahvuslikuks ärkamiseks. Mis takistab siis tehisintelligentsetel robotitel toimimast nii nagu meie 200 aastat tagasi, kui me anname neile endaga võrdväärsed õigused? Tegelikult on sellega juba algust tehtud. Nimelt eelpool mainitud robot sai 2017. aastal Araabia Ühendemiraatide kodanikuks. Aga mida võib selline robootiline ärkamisaeg endaga kaasa tuua? Kultuuriautonoomia? Võrdse esindatuse parlamendis? Või üldse iseseisvuse? Sellest edasi võib juba küsida, kas ka inimesel on sellises homses kohta?

Kindlasti ei tohiks olla kaitsemeetmeks tagasiminek pimedasse keskaega, kus teadmised ja avastused mattusid dogmade ja uskumuste alla. Meie elujärg on tänu tehnoloogilistele saavutustele võrreldamatu möödunuga. Ainuüksi meie e-riigi süsteem suudab aastas säästa tervelt Eiffeli torni jagu paberit. Siinkohal on ohuks aga usinate inseneride püüd lisada tervele inimese elukaarele e-liidet. Kirjanik Aldous Huxley on öelnud, et tehnoloogia edusammud õnnistavad meid üha täiuslikumate vahenditega tagasiliikumiseks. Mõelge, mis saab, kui ühel hetkel kaob elekter ning meie eelpool mainitud virtuaalajud lakkavad töötamast? Mis saab siis meie homsest? Seepärast tuleb meil säilitada kaine mõtlemine, sest meil lasub vastutus tulevaste põlvkondade eest. Meie kujundame nende homse.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s