Categories
Uncategorized

Muudame veel! Seekord Saksamaal

Kui septembris käisid meie kooli õpilased Norras koos eakaaslastega Saksamaalt ja Norrast Erasmus+ projekti raames toiduraiskamise probleemi lahendusi otsimas, siis novembri lõpus (25.-29.11) olid Gerly Rännik, Chrislin Metsanurm, Kaisa Raagmets, Britt Marii Venderström, Melita Magda ja Sandra Koiduste koos õpetajatega Tiia Pukk ja Marja-Liisa Raudne Saksamaal Neukirchen-Vlynis tegelemas plastireostuse teemaga.

Grupipilt
Meie grupp lennujaamas

Et mõista probleemi suurust, oli seekordne võõrustajamaa Saksamaa esimeseks tegevuseks ette valmistanud dokumentaalfilmi “A Plastic Ocean” vaatamise. Tegemist on 2016. aasta filmiga, kus Graig Leeson toob vaatajateni õõvastavaid pilte meie ookeanipõhjast (jah, sadade meetrite sügavusel on kilekotte, rehve, plastikjubinaid!), prügisse mattunud rannikualadest (endised paradiisirannad, mis on muutunud haiguste ja mürgiste aurude kasvulavaks) ja mereelanikest, kelle surnukehadest on leitud kilode (!) kaupa plastikut. Film ei jätnud ühtki vaatajat külmaks ning järgmise päeva loovülesande (prügist valmistatud skulptuurid) inspiratsiooniks oli see päris mitmele rahvusvahelisele noortegrupile. Film muuses on olemas Netflixis, tasub vaadata, kui on veel halb komme igal poekäigul uus kilekott osta.

Tööhoos
Rahvusvaheline noorteseltskond tegelemas probleemile lahenduste leidmisega

Positiivsema poole pealt näidati osalejatel Euroopa suurimat prügi ümbertöötlemiskeskust Remondis (vt täpsemalt SIIT), mis töötleb aastas ümber 30 miljonit tonni toormaterjali, vähendades süsinikureostust 488,000 tonni võrra aastas, tagades nõnda parema ja puhtama maailma meile kõigile.

Lisaks toimus matk maastikukaitsealal, mis välimuselt meenutas meie rabasid, kuid asus kõrgustikus ning võibolla polnud ka nii lummavalt kaunis kui meie oma Soomaa, kuid oma mahajäetuses (koos ähvardava pilvkattega) põnev.

Rabas
Nagu raba, aga mitte päris

Lahkusime oma suurepärastest giididest teadmisega, et selliste looduskoosluste hoidmine on väga oluline, sest looduslik mitmekesisus on väärtuslik per se. Ja meie kõigi asi, mitte ainult “hullude roheliste”.

Loomulikult pakkus reis ka muud – piirkonna suurimat jõuluturgu (oli siiski peaaegu detsember), pitsa- ja filmiõhtuid, mõistmist, et inglise keele rääkimine polegi nii raske, kui koolis mõnikord tundub. Ja loomulikult väikest igatsust oma ilusa kooli järele, kus hommikul saad üleriided garderoobi jätta ja vahetusjalanõud jalga panna.

 

 

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s