Categories
Keskkonna Kolmapäev

Kuidas Viljandi gümnaasium aitab oma õpilastel loodust säästa?

Anete Puusta I HK

Viljandi gümnaasiumi värske õpilasena saan päev-päevalt teadlikumaks siin kehtivate tavade, reeglite ja süsteemide kohta. Esimese aasta õpilasena on minu jaoks kõik uus – alates uutest õpetajatest ja klassikaaslastest kuni hindamissüsteemini välja! Avastada ja õppida on siin palju ning pean rõõmuga tõdema, et minu jaoks on antud uuendused kõik osutunud vaid positiivseteks!

Noore ja lootusrikka maailmapäästjana olin meeldivalt üllatunud, kui tutvusin esimest korda Viljandi gümnaasiumis kehtiva jäätmemajandusega. Vaimustusin viisist, kuidas gümnasistides tekitatakse teadlikult harjumust oma jäätmeid sorteerida. Nimelt nägin üle kogu kooli (k.a klassiruumidesse) paigaldatud suuri viisakaid konteinereid, kuhu saab eraldi sorteerida pakendid, paberid, bio – ning olmejäätmed. Nagu selgus, disainis kooli sisearhitekt antud sorteerimiskapid ise ning need olid sisse planeeritud juba algsesse ehitusprojekti. Seega ei leia terve koolimaja pealt tavalisi prügikorve, kuhu kõik tekkivad jäätmed ühte kokku visata. 

prügikast
Nelja erineva osaga sorteerimiskapp Nova teisel korrusel.

Kooli direktor Ülle Matsin jagas minuga ka lõbusat lugu, kus rääkis kooli puhastusteenindajate heasoovlikust harjumusest koridoridesse siiski ka tavalisi prügikaste koridoridesse asetada. “Mõnikord on niimoodi, et vanast harjumusest kooli koristajad kipuvad ikkagi igale poole väikeseid prügikorvikesi jätma ja siis ma käin päeva lõpus ja korjan neid ära.” räägib direktor naeruselt. 

Mina leian aga, et tekkinud jäätmete sorteerimine on õpilastele Viljandi gümnaasiumis küllaltki lihtsaks tehtud. Siiski juhtub vahel, et õunasüda satub paberiprahi või banaanikoor pakendite hulka. Selle jaoks sai eelpool mainitud sorteerimiskastidele loodud värvidepõhine süsteem, et kogu protsessi lihtsustada. Kui vaid sellest aga ei piisanud, lisati sel aastal konteinerile juurde ka piktogrammid, et kõik ikka tõesti puust ja punaseks ette saaks. Eks näis, kas olukord paraneb.

Ühe teistsuguse kogumiskasti juurde juhtis mind aga hoopiski plakat kooli teadetetahvlilt, millel seisis suurelt loosung “Toome ära!”. Lähemal uurimisel selgus, et “Ära tooma” kutsuti mind oma vana ning kasutuskõlbmatuks muutunud väikest kodutehnikat. Kasutu pisielektroonika kogumine meie koolis sai alguse sootuks ühe õpilase uurimistöö raames ning tundub, et vaev tasus end ära, kuna juba esimese kuu jooksul on too kast saanud pooleldi täis! Leidsin ma selle kasti kooli fuajeest ning otse selle kõrvalt veel koha ka panditaara jaoks. Kogu panditaarast saadav tulu läheb kooli õpilasesindusele. “See on täiesti arvestatav ressurss, kui vaadata, et majas on umbes 500 inimest ja päris paljud joovad plastikpudelitest” arvas ka direktor Matsin. Tõsi, vähemalt pudelite muudest jäätmetest eraldi sorteerimist olen kohanud ka teistes koolides üle Eesti. Isiklikult arvan, et panditaara kogumist peab üks keskmine eestlane juba pigem elementaarseks! 

Koolis on olemas kogumiskarp ka kasutatud akude ja patareide jaoks. Ühel esmaspäeva pärastlõunal otsustasin minagi siis ühe peotäie vanu patareisid kooli kogumiskasti viia. Kohapeal avastasin, et enne mind on veel päris paljud sinna mööda minnes ühe või paar tühjaks saanud patareid poetanud. Küsisin selle kohta ka kooli valvelaua administraatorilt, kelle laua kõrval mainitud karp seisab. Kuulsin, et vanade akude ja patareide kooli toomine pidigi olema õpilaste seas üsna populaarne ning tühjana see karp tavaliselt kaua ei seisa.

Kuna akude, patareide ja väikese kodutehnika kogumise algatus tuli kooli poolt, on ka nende äraveo eest hoolitsemine kooli enda kohustus. Selle jaoks on koolil halduskoordinaator, kes näiteks patareikasti täitumisel need kogumiskohta viib.

Saime selgeks, et Viljandi gümnaasiumis toimib prügimajandus enam-vähem hästi, aga kuidas on lood väljaspool kooli? Tundub, et seal, kuhu pole tekitatud selget süsteemi prügi sorteerimiseks või vähemalt prügi prügikasti viskamiseks, on inimesed oluliselt hooletumad ja väikeprügi satub hoopis metsa alla või jooksuraja äärde. Selline kole vaatepilt ei meeldinud meie usinatele õpilasesinduse noortele sugugi ning nii otsustaski õpilasesindus 21. septembril, maailmakoristuspäeval kutsuda kõiki prügikoristusjooksule ehk plogging`ule. Tollele päevale sattunud vihmasele ilmale vaatamata saadi siiski kokku väikene seltskond, kes suutis koguda üsna suure hunniku prügi ja andis ikkagi oma panuse maailmakoristuspäeval.

Usun, et praeguseks hetkeks võib keskkonnahoidu noorte seas pigem juba omamoodi trendiks nimetada. Äkki isegi harjumuseks? Omast kogemusest võin öelda, et näiteks teise ringi poodides ostlemine on saanud üsna populaarseks. Ei ole üldse ebatavaline kuulda koolis vestluse pealt kedagi küsimas: “Sul on nii äge sall, kust sa selle said?” – “Kaltsukast!” vastab seepeale teine. Päeva jooksul veekraani juures oma joogipudelit täitmas käies olen märganud, et sinna võib lausa järjekord tekkida! Korduvkasutatav riidest õlakott näib juba suisa moe-esemeks muutuvat, kuna see ei ole mitte ainult mugav, praktiline ja ühele õpilasele koolitarvete kaasas kandmiseks läbi ja lõhki vajalik, vaid ka erinevate värvide, logode ja sõnumitega vältimatu eneseväljendusvahend, võib nii öelda!

Viljandi gümnaasium teeb minu arvates väga head ja tänuväärset tööd oma õpilaste keskkonnahoiu teemadel harimisel. Üheks raskuseks on muidugi asjaolu, et koolis vahetuvad õpilased tihti ning siinseks õpiperioodiks olev kolm aastat ei ole pruugi olla piisavalt pikk aeg, et inimestes täielikku harjumust välja kujundada. “Aga me õpetame neid,” tõdeb direktor Ülle Matsin, “tuleb loota, et mingi pisiku me õpilastele ikka külge anname!”. Õnneks on ka teised keskkonnaentusiastid üle kogu maailma hakanud teisi loodushoiuteemadega kurssi viima ning maailmapäästuideesid levitama. Tore, et ka meie Viljandi gümnaasiumi saab nimetada end osaks lahendusest mitte probleemist!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s