RAIKO VAHTRA / III humanitaar-kunstisuund / märts 2019
Sellel aastal õpetatakse esimest korda meie kooli kolmandale aastale ühiskonnaõpetuse kursust natukene uuenduslikumal meetodil kui tavaliselt. Kui muidu on tunde andnud ühiskonnaõpetuse õpetaja, siis sellel aastal on seda teinud erinevad oma ala eksperdid. Kes siis õigupoolest neid tunde annavad ning kas taoline õpetamismeetod jätkub ka järgmisel aastal? Sellest räägib meie kooli direktor Ülle Matsin, kes sellel aastal ühiskonnaõpetuse tunde korraldab.
Miks on sellel aastal kolmanda aasta õpilaste tunnid ühiskonnaõpetuse õpetajaga asendatud hoopis loengutega?
Eelmisel aastal, pärast seda, kui meie ühiskonnaõpetuse õpetaja Juhan-Mart Salumäe koolist lahkus, panime me õpetajatega pead kokku. Me pidasime temaga nõu, kuidas üldse hästi kaasaegsel moel ühiskonnaõpetust õpetada ning mis oleksid teised selle aine õpetamise viisid. Ühiskonnaõpetuses käsitletav on hästi laiaulatuslik ning selle aine teemadesse mahub sisuliselt sisse peaaegu et kogu elu. Kaardistasime ära teemad, mis on õpitud juba mõne muu aine raames, näiteks inimgeograafia, kirjanduse ja ajaloo kursustel. Ülejäänud käsitletavad teemad on sellised, mida tunnevad ja millest oskavad kõige paremini rääkida just need inimesed, kes vastaval alal töötavad. Jõudsime otsusele, et sõlmime igal nädalal kokkuleppe uute inimestega, kes annavad kindla teema kohta tunni ning lõpuks otsustame, kas ja kui hästi selline tunnikorraldus toimib. Veidi keeruliseks osutus see ainult sellepärast, et kuna on valimiste aasta, siis me ei tohi sellega seotud inimesi kutsuda.
Kas nii esimesel, teisel kui ka kolmandal aastal on ühiskonnaõpetuse tunnid sel aastal niimoodi korraldatud?
Hetkel ainult kolmandal aastal. Plaanis on vaadata, kuidas see sel aastal toimib ning siis otsustada, kas selles vormis õpe ka jätkub. Hetkel on kõigile plaanitud üks kursus ekspertidega loengute näol ning teine kursus kuidagi muudmoodi. Ühiskonnaõpetuse õpetamise viise on väga palju erinevaid ning üritame rakendada neid kõiki.
Mille järgi otsustatakse seda, kes kutsutakse loenguid pidama?
Otsustatakse ühiskonnaõpetuse teemade järgi nii, et ükski teema ei jääks välja ja kõik oluline saaks käsitletud. Inimesi, keda kutsuda oma tööst või mõnest kindlast teemast rääkima, oleme otsinud nii meie kogukonnast kui ka väljastpoolt. Paljud on ka ise ühendust võtnud ja pakkunud sellise tunni pidamise võimalust. Samuti on olemas mitmeid mittetulundusühinguid ja asutusi, kes teevadki just noortele erinevate teemade kohta teavitustööd, ka nemad on tulnud loenguid andma.
Kuidas kujuneb ühiskonnaõpetuse kursuse eest saadav hinne?
Hinne kujuneb kahest osast – tunnis osalemisest ning ühiskonnaõpetuse kursuse lõputööst, mille tarbeks teeb õpilane kokkuvõtte vabalt valitud kahel läbi võetud teemal. Kokkuvõte sisaldab seda, mida ta kuulis ning mida ta sellest valitud teemast arvab ning seda on aega esitada kuni käimasoleva perioodi lõpuni.
Kas selline õpetamine jätkub ka järgmistel kolmanda aasta õpilastel või tuleb tagasi tavapärane õpetajaga õpetamisviis?
Seda otsustame me pärast seda, kui oleme kõik kolmanda aasta õpilaste koostatud ülevaated läbi lugenud ning saanud teada ka nende arvamuse sellisest õpetamisviisist. Tegelikult tahaksime me siiski hõigata ka ühiskonnaõpetuse õpetaja poole ning ka tema meie kooli leida.
Õpilase arvamus: kolmanda aasta humanitaar-kunsti õppesuund
Kuidas meeldis sinule sellel aastal ühiskonnaõpetuse õpetamise viis?
Mulle küll meeldis selline õppimise viis, kus käisid paljud erinevad inimesed teemadest rääkimas, aga tunnen, et mõni teema võib-olla jäi natukene liiga võõraks või oleksin tahtnud natukene rohkem sellest kuulda või õppida. Alati on võimalus ise neid asju rohkem uurida ja õppida, aga tahaksin kuulda ka mõne seda teemat õppinud õpetaja õpetust ning seletust selle kohta.
Õpilase arvamus: kolmanda aasta matemaatika-füüsika õppesuund
Kuidas meeldis sinule sellel aastal ühiskonnaõpetuse õpetamise viis?
Minule meeldis väga, sest minu jaoks on ühiskonnaõpetuse tunnid varem liiga üksluiseks ja kuivaks jäänud. Meil on ka eelmistel aastatel olnud erinevaid loenguid, aga ühiskonnaõpetuse teemade kohta olid need minu arust huvitavamad. Samuti käis meil ka kuulsaid inimesi, näiteks Kaja Kallas, keda mina ei näeks niisama ilmselt mitte kuskil. Seega on ühiskonnaõpetuse tunnid niimoodi palju huvitavamad ja minu jaoks harivamad, sest ma arvan, et ma kuulan neid natukene rohkem, kui kuulaksin õpetajat.
Inter Nos / meie vahel 