Categories
Uncategorized

Erasmus+ projektiga Saksamaal

 

Järjekordne Erasmus+ projektikohtumine toimus 11. -15. veebruaril Saksamaal.
Esmaspäeva hommikul alustasid Lota, Katriin, Kätlin, Eva, Grete, Michell ning õpetajad Tiia ja Kristiina reisi bussiga Viljandist Tallinnasse. Sealt edasi lennukiga läbi Frankfurdi Düsseldorfi, kuhu meie õpilaste majutajad Neukirchen- Vluyni koolist olid meile vastu tulnud. Nii jõutigi esimese päeva õhtuks „koju“.

Teisipäeva hommikul toimus koolimajas kohtumine kõigi projektis osalejatega: meie,  Norra Stryni kooli ja Saksa Julius Stursbergi gümnaasiumi õpilaste ning õpetajatega.

Sealne kool on meie koolist suurem, õpilased käivad selles koolis alates keskastmest kuni  gümnaasiumi lõpuni. Kuna majas toimub suur remont ning õppetöö üheaegselt, ei saanud me sel korral koolist päris täpset ülevaadet. Silma jäi, et õpilased ei kasuta vahetusjalatseid, üsna palju liiguti koolimajas ka üleriietes ning et koolilõuna tuleb ette tellida, kusjuures sooja sööki on võimalik saada esmaspäevast neljapäevani.

Seekordse projekti teema oli elektroonilised jäätmed

Pärast teemasse sissejuhatust tegime meeskonnatööks vajaliku õhkkonna tekitamiseks mõned lõbusad mängud, mille käigus õpilased said omavahel rohkem suhelda ning tutvuda. Seejärel algas bussireis Lünenisse, kus asub Euroopa üks suurimaid jäätmetöötluse keskusi – Remondis Lippewerk. (Vaata täpsemalt: Remondis Lippewerk)

See oli äärmiselt põnev käik, kuhu isegi kohalike sõnul tavaliselt ei satuta. Kogu keskus, mille töötajate arv on üle 1200 inimese, asub 230 hektaril, kasutab ümbertöötlemiseks rohkem kui 1,6 miljonit tonni jäätmeid aastas. Samas asub ka tehase peakorter ning sertifitseeritud laboratoorium. Nimekiri toodetest, mis pärast ümbertöötlemist tagasi tootmisse saadetakse, on pikk. Ringkäik toimus mõistagi bussiga ja giidi juhendamisel. Hämmastas puhtus, kord kogu territooriumil. Nähtu üle toimus kokkuvõttev esitlus ning arutelu ühes arvukatest administratiivhoonetest. Mõtlema pani küsimus, kellel seisab kodus riiulil või kapis kasutuna vana mobiiltelefon või kaks. Kõigil.

Järgnes lõuna Lünenis Pfannkuchenhaus Centro hiiglaslike pannkookidega, et suures kaubanduskeskuses paar tundi vastu pidada. Saime hakkama mõlemal rindel!

Kolmapäev oli koolimaja päev, mis algas tundides osalemisega. Nähtud tundide muljed olid erinevad. Eredaim elamus tekkis kehalise kasvatuse tunnist, mis Saksamaal on tüdrukutele ja poistele ühised, mitte eraldi nagu meil. Lisaks veel, et õpilased on ainetundides hästi avatud suhtlejad, küsimustele vastamine ning arvamuse avaldamine on hästi tavapärane.

Projekti põhitegevuse alguseks vaatasime dokfilmi Aafrikast, Ghana Agbogbloshie jäätmaal asuvast tehnikatoodete „surnuaiast“, kuhu riigid endi elektroonilisi jäätmeid saadavad ning millest peamiselt kohalikud 7-25aastased noored äärmiselt jubedates tingimustes väärtusliku osa välja „töötlevad“. Seejärel jaguneti rühmadeks ning algas töö töötubades.

Igas töötoas läheneti teemale veidi erineva nurga alt:

1) kui palju tekib elektroonilisi jäätmeid?

2) millest on tehtud mobiiltelefonid?

3) kuidas ja millistes tingimustes üldse saadakse haruldasi metalle?

4) kuidas mobiiltelefone ümber töödeldakse?

Michell, Katriin ja Lota näiteks lammutasid mobiiltelefone ning püüdsid sealt võimalikult palju erinevaid väärtuslikke metalle kätte saada.

dav

Esitluseks loodud galerii, kus iga rühm enda loodut teistele tutvustas, laiendas
igaühe arusaama probleemist tunduvalt.

dav

Lisaks veel väga hea võimalus kasutada enda inglise keelt ja kasvatada esinemisoskust.

Õhtud sisustasid õpilased ühiselt, sel päeval käidi trampoliinikeskuses.

Neljapäeva hommikul suundusime taas bussiga Neukirchenist välja. Reis viis meid Abfallentsorgungszentrum Asdonkshof nimelisse kohta, kus asub jäätmekäitluskeskus, mis on meil Eestis toimivate ümbertöötlemiskeskustega
sarnasem. Siin nägime aga vahetult kogu protsessi jäätmete kogumisest, segamisest, põletamisest. Põnevaim oli kõndida põlemisreaktori peal ning jaama katusel. Asja ilmestasid ka eredad kiivrid ning vestid, mida kandsime loomulikult ohutuse eesmärgil.

dav

Selle tehase olulisem lõpptoodang on soojus.

Taas üllatus lõunasöögiga- ilmselt oli see meil kõigil esimene kord, kui pakutavat pitsat mõõdeti meetriga ning lõigati kääridega! Õpilaste ja õpetajate ühistegevusena käisime pärast lõunat bowlingut mängimas ning siis oli tutvusime armsa Moersi linnakesega.
Jäigi veel viimane ühine õhtu, mille kõik õpilased lõbusalt koos veetsid.

Järgmise päeva, reede hommikul alustasime tagasiteed, mis kulges ilma igasuguste viperusteta. Õhtuks olime kõik taas oma kodus. Kindlasti teistsuguste mõtetega.

Kas hankida endale kohe uus telefon?

Kas visata peotäis kasutuid telefoni laadimise ja muid kaableid prügikasti?

Või siis kuhu?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s