Categories
Essee

Õpilane pole tema hinne

Omaloominguline kõne teemal: MINU SÕNUM

EMMA LOORE TAE, II kunsti-humanitaarsuund / MAI 2017

Me kõik teame, mida tähendab koolis käimine ja me kõik teame, kui stressirohke see olla võib, eriti on seda hinnete välja teenimine.
Me ei keskendu koolis enam nii palju õppimisele ja sellele, milleks me seal tegelikult oleme, kui sellele, mis hinde me mingi töö eest saame. Meie õpingud on jõudnud sinna punkti, kus vabatahtlikke konspekteerijaid on vähe, sest milleks pöörata tunnis tähelepanu, kui saab kogu perioodi materjali õppida päev enne tööd, et need pooled punktid positiivse hinde jaoks kuidagi kätte saada, ja peale seda unustada kõik, mida õppisid. Või see, kuidas enne tööd ja peale tööd küsitakse üksteise käest: “Noh, mis hinde peale välja läksid?”. Ma tean, et see probleem on püstitatud juba ammu ja selle parandamise kohta on toimunud erinevaid diskussioone, nii et ei ole mina esimene ega ainuke, kes kahtleb praeguses hindamissüsteemis ja selle õigsuses kõikide õpilaste suhtes võrdselt.
Hinded ei näita meie intelligentsi. Hinded ei näita meie tegelikke teadmisi ja hinded ei näita meie taset. Meie, kui ühe individuaali taset terves ühiskonnas. Me ei saa sildistada üksteist kui “viielised” või kui “kahelised” – me ei saa grupeeruda kui lollid ja targad või kui saamatud ja kõiketeadjad. Kuid ometigi me seda teeme. Meil kujunevad inimeste kohta eelarvamused põhinedes nende hinnetele, sest tavaliselt need, kellel koolis on kõik hinded väga head, ongi üldjuhul meie esindajad olümpiaadidel ja muidu aktiivsed. Kes teeb, see jõuab, eks? Jah, kuid see ei ole reegel. Ka hinnete põhiselt nii-öelda “mitteedukas” õpilane võib tulevikus väga edukaks saada. Tõsi, et hinded võivad mängida edaspidises elus suurt rolli koolidesse sisse saamisel, kuid kui tahtmist on, on kõik võimalik. Ja võibolla võtab see “halb” õpilane hoopis kodutööde õppimisest aega, et tegeleda oma huvialaga, mis võib tema tuleviku eriala olla, või äkki üritab ta arendada juba oma firmat, kes teab. Äkki talle ongi tähtis muu haridus ja ta kulutab oma energiat rohkem väljaspool kooli. Kuid koolitunnistuse järgi võttes ta on ju rumal, eks?
Mõnele ongi kool raskem, mõnele vähem. Mõni pingutab rohkem, mõni jällegi üldse mitte. Me kõik oleme erinevad: iseloomu, huvide ja ka selle poolest, kuidas meid on üles kasvatatud ja kuidas meid on õpetatud juba väiksest peale. Muidugi on oluline olla kohanemisvõimaline, kuid ka matemaatikas ja füüsikas on ühte ülesannet enamasti võimalik mitut moodi teha. Mu kunagine matemaatikaõpetaja rõhutas seda, kuidas talle meeldib see, et leiame ise erinevaid ja muid lahenduskäike selle kõrvalt, mis ta meile õpetab. Kui vastus on õige, on ka ülesanne õige. Õpetaja töö ongi meile edastada eluks vajalikud teadmised, valemid ja õpetused kuidas midagi teha. Nende töö on anda meile erinevaid variante, erinevaid võimalusi, kuid see peaks olema meie otsustada, kuidas meie neid teadmisi rakendame. Tihtipeale panevad õpetajad nii ranged reeglid, et tekib tunne nagu endale kohast loogikat ja loovust oleks väär kasutada.
Ja lisaks kõigele tuleb vahel ette päevi, kus me, õpilased, võtame koolist vaba päeva, et minna kas mõnele koolitusele, sündmusele või kasvõi meelelahutuslikule üritusele. Ja enamasti tekib sellest koolis probleem. Puudumine ja õppetööst mahajäämine.Kuid millest ei saada aru, on see, et iga meie käik elus arendab ja tekitab juurde kogemusi. Kogemusi, mida koolis olles õpikutest pole kunagi võimalik saada. Kogemused. Kogemused ongi see põhiallikas, mis õpetab meid elus kõige rohkem. Ja kogemused ei võrdu alati heade hinnetega. Kastist välja mõtlemine ei pruugi võrduda heade hinnetega. Meie seisukoht, loovus ja olemus ei pruugi võrduda heade hinnetega. Kuid siiski määrab meie tuleviku see üksainus leht hinnetega ja ühiskond saab meid taaskord gruppidesse liigitada, vahet pole kui heal tasemel meie teadmised tegelikkuses on kui ära jätta need karmid hindamiskriteeriumid.
Ja nagu ütles kord Albert Einstein – “Kõik on geeniused. Kuid kui sa hindad kala võimeid tema puu otsa ronimise oskuse järgi, elab ta elu lõpuni arvates, et ta on rumal.”

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s