Categories
Intervjuu

Nimekaimud

HANNA KERSTINA KARTAU, II võõrkeeleesuund ja RAIKO VAHTRA, I humanitaar-kunstisuund

Viljandi Gümnaasiumis töötavad paljud õpetajad, kuid mitte keegi neist ei ole omavahel nii lähedased kui seda on Marika ning Igor Anissimov. Sellel aastal juba 22. pulma-aastapäeva tähistav paar andis koolilehele intervjuu sellest, kuidas neil on selle aja jooksul läinud ning ka mõne näpunäite noortele hea suhte aluseks. Suhtenõu jagavad ka kehalise kasvatuse õpetajad Jürissonid, Kristiina ning Ain. Aritklis tuleb ka välja see, kes nad siis tegelikult üksteisele on.

  • Kui kaua te olete koos töötanud? Kui kaua olete abielus olnud?

Tihedalt hakkasime me koos töötama, kui me mõlemad tulime Viljandi Gümnaasiumisse tööle ehk siis viis aastat tagasi. Eelmises koolis töötasime ka koos, kuid siis mitte nii tihedalt kui praegu – lihtsalt samas õppeasutuses. Abielus oleme olnud 21 aastat ning sama palju ka tegelikult koos töötanud. Kohtusime me ju tegelikult ka samas töökohas. Marika tuli sellel ajal ülikoolist ning Igor oli juba maakoolis töötanud neli aastat. Maakoolist läks Igor tööle Jakobsoni kooli ning samal ajal läks ka Marika sinna tööle. Kuna meie erialad olid ka sarnased, Marika füüsik ning Igor matemaatik, siis töö ajal puutusime me kokku ning nii see läks. Aasta pärast me juba abiellusime.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

  • Kas teile meeldib koos töötada?

Üldiselt ikka. Kuna me oleme juba nii kaua koos püsinud, siis üldjuhul toob koostöötamine positiivseid emotsioone. Öeldakse, et kui vaheldust ei ole inimesest, siis tüdinetakse üksteisest ära. Koos töötamise pluss on aga meie puhul see, et meil on samad ideed ning mõtted ja vahel juhtub ka seda, et töö tuleb koju kaasa ning siis leiamegi me end arutamas tööalastel teemadel. Kui tihti öeldakse, et mehel ja naisel pole lõpuks millestki rääkida, siis meil on alati.

  • Kas see ei sega, et töö tuleb juba eraellu?

Mõnikord segab ikka, aga siis tuleb lihtsalt pidurit tõmmata ja asjad läbi mõelda. Oleme kokku leppinud ka selle, et nädalavahetustel tööst me ei räägi. Sellisel juhul töö nii väga eraelu ei segagi.

  • Kas teil on mõni saladus hea suhte aluseks?

Kindlasti tuleb osata arvestada teisega ning igast asjast ei tohi suurt tüli hakata kiskuma, vaid leida kompromisse ning kõik läbi rääkida. Võib-olla ka ühised hobid. Koos käime me rahvatantsus ja seltskonnatantsus, mõnikord isegi neli korda nädalas. Vahepeal tuleb ka ette, et mõni lahkarvamus tuleb arutlusele isegi tantsu ajal. Alati ei olegi kõik lilleline ning vahepeal tülitsetaksegi, kuigi suuri tülisid meil olnud pole. Kui tülid on läbi, on jälle paremad ajad. Vahepealsed lahkarvamused on normaalsed.

  • Kas koostöötamine on tekitanud pingeid eraelus?

Vaielnud oleme ikka, kui tekivad lahkarvamused. Näiteks meie ühise huvi pärast, milleks on arvutid. Vahepeal on nii, et Marika tahab arvutiga teha midagi ühtemoodi,  kuid Igoril on teistsugune mõte ja sealt tekib väikene lahkarvamus. Need tekivad võib-olla ka sellepärast, et Marika vaatab arvutit pigem kasutaja ja õpilase poolt, aga Igor vaatab tehnilise poole pealt. Samas on see hea, et meil on ühised huvid ja teadmised, sest pigem hoiab see ikkagi kokku.

  • Kas te tahaksite noortele öelda, kuidas leida enda kõrvale just see õige või mõne näpunäite hea suhte aluseks?

Öeldakse ju, et igaühe jaoks on kuskil keegi ja tegelikult on sellel täiesti tõetera sees. Mulle on meelde jäänud “Monte Cristost” selline fraas nagu „oota ja looda“. Kõik tuleb omal ajal või natukene hiljem. Kärsitud otsused võivad pigem tuua rohkem halba kui head. Kui teed seda, mis meeldib ja oled sina ise, siis tuleb ka kõik muu.

jürissonid

Kehalise kasvatuse õpetajate tiim on nii ühtne, et nendega võiks luurele minna või Marsile lennata. Oma tagaruumis nad selliseks puhuks  just harjutavadki. (Lisaks Ainile ja kristiinale on meeskonnas Katrin ja Kaarel)

  • Kui kaua olete te koos töötanud? Kui kaua te üksteist teate?

Selle kooli loomisest peale, viis-kuus aastat. Kehalise kasvatuse õpetajatega alustasime me juba tegelikult tööd aasta aega enne kooli avamist. Mõtlesime, milline see saab välja nägema ning tegime Viljandi Gümnaasiumi jaoks uue kehalise kasvatuse plaani.

Teame me üksteist juba 38 aastat. Kohtusime me siis, kui Kristiina oli teises klassis ning Ain neljandas. Meie kohtumine leidis esialgu aset suusatrennis. Pärast trenne oli aga meie peamiseks kohtumispaigaks oma sõpruskondadega lastepark, kust edasi liikusime ratastega sõitma ja koos aega eetma.

  • Kas teile meeldib koos töötada?

Jah, meeldib ikka. Kristiina aineühenduse juhina on väga tubli ning teeb väga palju tööd. Läbi selle teeb ta ka teiste kehalise kasvatuse õpetajate elu palju kergemaks. Samas arvestab ka meie arvamusega otsuste tegemisel. Inimesega on hea koos töötada, kui sa tead teda juba nii pikka aega nagu meie üksteist teame. Siin kehalise kasvatuse õpetajate ruumis üksteisega palju kokku puutudes oskame me ka näha, mis tuju on teisel õpetajal ning mida siis tema käest küsida sellel päeval või mida mitte.

  • Kuidas te sattusite täpselt samale ametile? Kas te käisite samas koolis?

Samas koolis me küll ei käinud, aga tutvusringkond tõi meid kokku. Kristiina käis neljandas keskkoolis, Maagümnaasiumis, ning Ain viiendas, Paalalinna gümnaasiumis. Küll aga käisime me koos spordikoolis. Ülikoolis hiljem oma suunda õppides käisime me ka mõned aastad koos, aga Ain käis koolis kaugõppes, seega kokku me nii väga ei puutunud. Oleme põhiliselt ikka eraldi aegadel oma ala õppimas käinud.

  • Kust koolist te siia kooli tulite ning kuidas sattusite täpselt samasse kooli töötama?

Kristiina töötas Jakobsoni koolis kehalise kasvatuse õpetajana ning Ain Paalalinna koolis. Kui avanes võimalus siia kooli tööle tulla, siis me mõlemad lihtsalt kandideerisime. Võib-olla töötame me mõlemad praegu siin, kuna  me mõtleme paljus ühtemoodi. Kui tunda inimest juba 38 aastat, siis ka mõttemaailmad on sarnanenud või on algusest peale juba sarnased olnud.

  • Kas töö ei kipu eraellu tulema?

Eks ta ikka tuleb. Palju on olnud olukordi, kus me näiteks sünnipäevadel oleme ühes seltskonnas.  Siis oleme kuulnud ikkagi kurjemaid hääli, mis annavad märku, et me võiksime ära lõpetada oma õppenõukogu ning rääkida asju, milles ka teised saavad kaasa rääkida. Seda oli eriti tihti tunda just kooli loomise faasis. Enam mitte nii palju, aga tuleb ikkagi ette. Siia käib hästi väljend “tee tööd töö ajal ning aja juttu jutu ajal”.

  • Teil on samad perekonnanimed. Kuidas nii?

Kristiina abiellus Aini vennaga ning nii sai ka Kristiina enda perekonnanimeks Jürisson. Palju on ka segadust olnud õpilaste ning isegi õpetajate hulgas, et kes me siis ikkagi üksteisele oleme: kas abikaasad, sugulased või jagame lihtsalt juhtumisi sama perekonnanime. Meil on sellega seoses ka palju naljakaid lugusid, kuidas inimesed on pikka aega mõelnud ning siis lõpuks küsima tulnud. Siin koolis oli valvelaua Reetadel kaua aega segadus. See oli vist teine aasta selles koolis. Algusaastatel oli Ainil harjumus hästi varakult tööle tulla, umbes seitsme ajal, ning panna paika plaan käesolevaks päevaks. Valvelaua Reet küsis ühel hommikul Ainilt, et miks ta küll nii vara kooli tuleb. Ta ütles selle peale, et ta naine läheb vara tööle ning teda ära viies tuleb ta ka ise tööle. Reet oli pikalt mõelnud, et kas Kristiina käib siis veel lisatööd tegemas kuskil, näiteks hommikuti koristamas, et ta tuleb ju hiljem samuti siia tööle. Endamisi olid nad siis mõelnud töötajatega, et vaene Kristiina, teeb nüüd mitut tööd. Lõpuks tulid nad õpetajate jõulupeol kahe töötajaga rääkima, mis nad meist arvasid. Selleks ajaks olid nad kuskilt juba kuulnud, kuidas tegelikult asjad on.

  • Kas te tahaksite noortele öelda kuidas leida enda kõrvale just see õige või mõne näpunäite hea suhte aluseks?

Suhtega ei pea kiirustama. Tuleb usaldada oma sisetunnet ja aega anda endale ning oma paarilisele. Ei tohi muutuda klammerduvaks ning ruumi tuleb anda mõlemale. Isegi kui on juba tõsine kooselu, siis peab seal olema võimalus olla üksi. Ainult koos olles saab olla üksi, ja ainult üksi olles saab olla koos. Inimene ei tohi kaotada oma olemust sellepärast, et ta kedagi armastab või kellegagi väga hästi läbi saab. Teine inimene peab ka aru saama, et on vaja ruumi ning oma elu elamist. Ole ise ja lase teistel ka olla! Samuti ei tasu ette kujutada, et sa selle teise inimese muudad endale sobivaks. Seda ei juhtu mitte iial. Pigem vormub selle suhte jooksul teine inimene ise kellekski, kes ta alguses võib-olla üldse ei olnud. Sa pead lihtsalt ära tunnetama selle, kas sul on oskust seda “uut vormi” välja kannatada. Aima, milliseks ta võib muutuda, ning kui see ei vasta sinu ootustele, siis mõtle, kas sa suudad selle välja kannatada. Kui me räägime juba tõsisest püsisuhtest, siis ka teadlikult peaksid paarid mõtlema, et kas see, kellega ma koos olen, sobib minu laste emaks või isaks. Samuti tuleb koos raskustest läbi minna ning panna inimene proovile, et teada saada, milline ta tegelikult on.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s